OTSUS SLAVGORODSKI vs EESTI

Kohtuasjas Slavgorodski versus Eesti

on Euroopa Inimõiguste Kohus (viies osakond) kojana, kuhu kuuluvad:

W. THOMASSEN, esimees,

L. FERRARI

AUKUR ÖRUNDSSON

R. TÜRMEN

C. BÎRSAN

J. CASADEVALL

BRAVO,

R. MARUSTE, kohtunikud,

ja M. O’BOYLE, osakonna sekretär,

olles pidanud nõu kinnisel istungil 5. septembril 2000,

on teinud nimetatud kuupäeval järgmise otsuse.

MENETLUSE KÄIK

1. Käesoleva kohtuasja aluseks on 23. juulil 1996 Euroopa Inimõiguste

Komisjonile (edaspidi “komisjon”) Eesti riigi vastu esitatud kaebus

(nr 37043/97), mille esitas Eesti kodanik Vitali Slavgorodski (edaspidi

„kaebaja“) inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi

„konventsioon“) endise artikli 25 alusel.

2. Kaebajat esindas kohtus Brüsselis (Belgias) praktiseeriv advokaat T.

Sild. Eesti valitsust (edaspidi „valitsus“) esindasid kohtus E. Harremoes ja

M. Hion.

3. Kaebaja kaebas, et rikutud on konventsiooni artiklit 6, kuna talle ei

tagatud kohtuasja õiglast kohtulikku arutamist. Lisaks kaebas ta, et tema

suhtes rikuti konventsiooni endist artiklit 25, kuna tema kinnipidamise ajal

avasid vangla ametivõimud enne kaebajale edastamist talle endisest

Euroopa Inimõiguste Komisjonist saadetud kirjad. Kaebaja kaebas ka selle

peale, et vanglaametnikud sekkusid tema ülejäänud kirjavahetusse.

4. Pärast kaebaja kirjavahetusse sekkumist käsitleva kaebuse edastamist

valitsusele ja kaebuse ülejäänud osa rahuldamata jätmist komisjoni poolt,

edastati kõnealune kaebus konventsiooni protokolli nr 11 artikli 5 lõike 2

alusel Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Pärast poolte seisukohtadega

tutvumist tunnistas kohus 9. märtsil 1999 kaebuse vastuvõetavaks.

5. 6. juunil 2000 esitasid kaebaja esindaja ja valitsuse esindaja ametliku

deklaratsiooni sõbraliku kokkuleppe sõlmimise kohta.

ASJAOLUD

6. 15. novembril 1994 mõistis Tallinna Linnakohus kaebaja süüdi

mõrvas ning talle määrati vangistus. 5. jaanuaril 1995 jättis Tallinna

OTSUS SLAVGORODSKI vs EESTI

Ringkonnakohus nimetatud otsuse muutmata. 8. märtsil 1995 otsustas

Riigikohus jätta kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

7. Süüdimõistmise järgselt kandis kaebaja vangistust Murru vanglas. Ta

vabastati tingimisi 4. septembril 1998.

8. Kinnipidamisaja jooksul avas vangla juhtkond regulaarselt kaebajale

saadetud ja tema poolt välja saadetud posti, talle saadetud ja tema poolt

välja saadetud kirjade liikumine oli tavapärasest aeglasem. Kaebaja viitas

muuhulgas

Siseministeeriumi,

Riigiprokuratuuri,

presidendi

rahvusvaheliste organisatsioonide kirjadele, mis jõudsid temani juba

avatuna.

9. Kaebaja väitel olid Euroopa Inimõiguste Komisjoni poolt

12. detsembril 1996, 22. jaanuaril 1997, 16. aprillil 1997, 25. juulil 1997,

22. oktoobril 1997, 19. detsembril 1997 ja 5. juunil 1998 talle saadetud

kirjad enne temani jõudmist juba avatud.

10. Komisjoni 25. juulil 1997 kiri jõudis vanglasse 11. augustil 1997,

vangla juhtkond avas selle ja andis kaebajale üle 14. augustil 1997. Kaebajal

paluti allkirjaga kinnitada, et teda oli kirja sisust teavitatud. Kiri, mille

kaebaja komisjonile tagasi saatis, kandis Murru vangla pitsatit, viitenumbrit

ja kuupäeva 11. august 1997.

ÕIGUSKÜSIMUSED

11. 16. juunil 2000 sai kohus valitsuse ja kaebaja esindaja alljärgneva

ühisdeklaratsiooni:

„Sõbralik kokkulepe Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vitali Slavgorodski vahel“

Et lõpetada menetlus Euroopa Inimõiguste Kohtus, on Eesti Vabariigi valitsus

ning kaebuse esitaja Vitali Slavgorodski sõlminud alljärgnevatel tingimustel sõbraliku

kokkuleppe:

(a) Eesti Vabariigi valitsus avaldab kahetsust ajavahemikus 1996-1998 kaebuse

esitajale Euroopa Inimõiguste Komisjonist saabunud ning kaebuse esitajalt

Komisjonile adresseeritud kirjade avamise üle;

(b) Eesti Vabariigi valitsus maksab kaebuse esitajale 67 567,60 Eesti krooni,

arvestades, et nimetatud summa sisaldab 50 000 Eesti krooni võimalike kahjude ja

kulude hüvitamiseks ning 17 567,60 krooni tulumaksuks¹;

Euroopa Inimõiguste Kohtu kaebuste menetlusnimistust, Eesti Vabariigi presidendile,

õiguskantslerile ning asjaomastele riigiasutustele;

^1.Sekretäri märkus: Lause teises pooles on näidatud põhisumma puhul makstav tulumaks,

et summa 50 000 Eesti krooni oleks võimalik välja maksta.

OTSUS SLAVGORODSKI vs EESTI

(d) Kaebuse esitaja kinnitab, et eelpool nimetatud summa on täielik ja lõplik hüvitis

kaebuses esitatud võimaliku varalise ja mittevaralise kahju ning võimalike

kohtukulude eest;

(e) Kaebuse esitaja loobub edasistest kaebusega seotud nõuetest Eesti Vabariigi

vastu ning ei algata edasisi menetlusi ei siseriiklikult ega rahvusvahelistes

institutsioonides;

(f) Eesti Vabariigi valitsus ja kaebuse esitaja leiavad, et käesolev kokkulepe on

sõlmitud inimõigusi austades ning paluvad kohtul oma otsusega vastavalt Euroopa

inimõiguste konventsiooni artiklile 39 eemaldada kõnealune kohtuasi kaebuste

menetlusnimistust.

Tallinnas, 6. juunil 2000

(alla kirjutanud)

Vitali Slavgorodski

Kaebaja

Tarmo Sild

Kaebaja esindaja

Mai Hion

Eesti Vabariigi Valitsuse

esindaja

12. Kohus võtab arvesse ülaltoodud poolte vahel saavutatud kokkuleppe

(konventsiooni artikkel 39). Kohus nõustub sellega, et eelmainitud

kokkulepe põhineb konventsioonis ja selle lisaprotokollides (konventsiooni

artikli 37 lõige 1 in fine ja kohtu reglemendi 62. reegli lõige 3) sätestatud

inimõiguste järgimisel.

13. Vastavalt sellele tuleb käesolev kohtuasi kohtuasjade nimekirjast

eemaldada.

SELLEST LÄHTUVALT KOHUS ÜHEHÄÄLSELT:

Otsustab käesoleva kohtuasja kohtuasjade nimekirjast eemaldada.

Koostatud

inglise

keeles

tehtud

teatavaks

kirjalikult

12. septembril 2000 kohtu reglemendi 77. reegli lõigete 2 ja 3 kohaselt.

Michael O’BOYLE

Sekretär

Wilhelmina THOMASSEN

Esimees